Caylus on vähetuntud linnake Edela- Prantsusmaal, üks paljudest Euroopa keskaja linnadest. Nii oleks ka jäänud, kui prantsuse mängukirjastaja Ystari ei oleks välja toonud 2005. aastal strateegiamängu, mis lühikese aja jooksul sai üheks nõutuimaks strateegiliste lauamängude seas.

Mida erilist on siis selles William Attia mängus? Iga mängija vastaks sellele küsimusele erinevalt. Caylus esindab valikut erinevaid süsteeme ja mehaanikaid, mis on omavahel edukalt ühildatud. Caylus on strateegia oma ehedaimal kujul, kus kogu toimuv on näha mänguväljal. Varjatuks jäävad vaid mõtted, mis mängijate peades liiguvad. Mäng pakub suurepärast võimalust oma käike põhjalikult läbi mõelda ja rakendada nii pika- kui lühiajalisi strateegiaid ja taktikaid. Räägime Caylusest nagu malest? Jah, teatud mõttes on sarnasus nende kahe mängu vahel olemas, kuid siinsetel malenditel on teema ja nendega on võimalik mängida viiekesi.

Mängu põhiideeks on kindluse ja selle ümber oleva linna ehitamine. Niipea kui kindlus valmis saab, lõpeb mäng. Iga täädejuhataja kasutada on kuni kuus täälist, keda võib saata igas voorus täitma teatud ülesandeid. Oma käigukorra ajal võid proovida hankida raha, tooraineid, ehitada kindlust, hankida kuninga soosingut või kasutada teatud hoonete erifunktsioone. Selles lühiülevaates on võimatu kirjeldada kõike mängus toimuvat. Caylust võib nimetada pigem keeruliseks lauamänguks. Et saada mängust hea ülevaade, oleks mõistlik mängida see esmalt läbi koos inimesega, kes on seda mängu varem mänginud. Teid ootab ees intensiivne mõttetegevus ja suurepärane mänguelamus, mis vältab minimaalselt kaks tundi (ja see on üsna tagasihoidlik prognoos).

Kas me intrigeerisime teid? See mäng on tõelist huvi väärt!